Raymondi sünnipäev

Raymond soovis sel aastal sünnipäevakingiks võimalust minna sõpradega Megazone´i lasermängu mängima ja nii me siis tegimegi.
Ühtlasi juhtus nii, et kuna töö juures on sel aastal rahalise poolega kitsas, siis meie ülemus andis üllatuslikult meile kõigile ühe vaba päeva vabalt valitud ajal, et saaksime lähedastega koos aega veeta või jõulukingitusi soetada 🙂
Ma ühildasin need päevad – et saaksime sünnipäeva pidamisega juba varakult peale hakata. Tagantjärgi ma ei ole enam kindel, et see kõige parem otsus oli, päev läks ikkagi suuresti ettevalmistamise – söökide organiseerimise peale:))

Poistel oli Megazones tõesti lõbu laialt! Kuulates nende valjuhäälset rõkkamist, tundsin ma südamest kaasa õpetajatele, kes vahetunni ajal tõenäoliselt sarnaseid helisid, kuid märksa rohkematest kõridest kuulma peavad :)) Noh, eks neid oli siingi palju – 12 (Joonas, Ako, Henri, Henry, Rait, Markus, Erik, Tarvi, Raian, Raymond ise, Jennifer, Sylvia…).
Poisid jagati kahte võistkonda, pigem nagu gängi, sest nad jooksid ringi ruumis, mis pimedaks graffitit täissoditud agulitänavaks oli kujundatud. Neil olid seljas vestid ja nad tulistasid nad üksteist värviliste laserkiirtega. Meie saime toimuvat sünnipäevaruumis jälgida ja nemad said peale mängu oma skoorid teada. Sylvia esimese mängus ei julenud veel kaasa lüüa, peale teist mängu oli aga särtsu täis ja tahtis muudkui veel:)

Hihii.. minu kui lapsevanema jaoks oli see üks igavamaid sünnipäevi… Kui ma oleks kaasa mänginud, siis oleks ilmselt huvitavam olnud..
Aga mul polnud nagu isu ja nii ma siis olin üks suur köögi-Kata, kes sättis sööke, korjas prahti laualt ja laua alt ära… Ega enamik poisse midagi eriti söönudki – nad oleks vaid krõpsude ja tordi üle õnnelikud olnud! Salatid, viinerid, dipitavad juurviljad läksid pikkade hammastega… Imelikul kombel sõi kõige korralikumalt koguni sünnipäevalaps:)
Sellel pildil puhub Raymond ära küünlaid Sylvia tehtud maasika-vaarikaselt küpsisetordilt.

Õhtul voodisse pugedes võttis Raymond mul ümber kaela kinni ja sosistas: “Nii lahe sünnipäev oli, aitäh, emme!”  Oh, mis võiks parem olla!